Selle aasta juunis moodustati juhtrühm, kelle ülesanne on koostada 2025. aasta sügiseks veeteenuse riiklik strateegia kohalikke omavalitsusi ja vee-ettevõtteid kaasates, otsimaks lahendust kvaliteetse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse tagamiseks mõistliku hinnaga ka pärast Euroopa Liidu toetuste lõppemist.

Ainuüksi järgmise kümne aasta jooksul on vaja teha üle miljardi euro investeeringuid, kuna väljavahetamist vajavad vananevad torustikud ja puhastusseadmed ning arendamist infotehnoloogiad. Lisaks suurendavad investeeringute vajadust lähiaastail karmistuvad keskkonnanõuded.

Kliimaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul peavad väikesed vee-ettevõtted mõtlema liitumisele, nii nagu soovitab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, sest neil pole võimekust veeteenuse mõistiku hinna juures tegema vajalikke investeeringuid ega tagama kvalifitseeritud tööjõudu automatiseeritud seadmete hooldamiseks.

Juhtrühma kuuluvad Kliimaministeeriumi, Konkurentsiameti, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Terviseameti, Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi ja Eesti Omanike Keskliidu esindajad.

Lõuna-Eesti Postimehe korraldatud laste joonistusvõistlus "Mina märkan!" on saanud selleaastase stardi. 

Ootame lapsi aktiivselt osalema - teemaks seekord "Jõulukuu jõulupuu" ning võidutöö kaunistab 2024.a Lõuna-Eesti Postimehe kalendris teemakohaselt detsembrikuud.

Täpsed joonistusvõistluse tingimused leiad SIIT.

Maaleht avaldas 24.augustil 2023 artikli, kus Taltechi inseneriteaduskonna emeriitprofessor Rein Munter räägib maailma veevarudest ning paratamatusest edaspidi puhastatud reovett taaskasutada.

Eesti ning meie lähemad riigid ei taaskasuta reovett üldse, kuna oleme veekriisist praegu kaugel, kuid näiteks Iisraelis kasutatakse reovett mitte ainult põllumajanduses niisutamiseks, vaid sellest toodetakse ka joogivett. Rahvusvaheline veevarude instituut (WRI) on siiski ka Eesti paigutanud potentsiaalse ohuga riikide hulka ehk paari-kolmekümne aasta jooksul võib ka meil tekkida veekriis. Paratamatult kliima muutub, ühes piirkonnas on põud, teises paduvihmad ja mõlemad häirivad normaalset veevarustust.

Artiklit saab lugeda siit.

8. augustist liikus @online.ee, @hot.ee, @suhtlus.ee, @neti.ee, @estpak.ee, @solo.ee, @estnet.ee ja @vnet.ee lõpuga e-posti teenusekontode pakkuja uue omaniku kätte ning sellega seoses muutuvad eelnimetatud e-mailide teenused tasuliseks või konto kustutatakse. Et nii teie kui ka meie kirjad ning väljastatavad arved ka tulevikus kenasti kohale jõuaks, palume kontrollida ja vajadusel uuendanda meie andmebaasides oma e-posti aadress. Paljud kliendid on seda ka juba teinud - aitäh neile!

Selleks piisab meile helistamisest või kirjutamisest. Tuletame meelde, et mistahes kontaktandmete muutusest palume alati teavitada ka AS-i Valga Vesi.

Uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) võeti riigikogus vastu 15.02.2023 ning jõustus 01.07.2023.

Seaduse eesmärk on tagada tarbijale kvaliteedinõuetele vastava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Toome siinkohal ära mõningad muudatused, mis puudutavad ka tarbijat.

Soojad ja päikesepaistelised ilmad rõõmustavad meid, kuid toovad endaga kaasa ka uued mured – taimed närtsivad, muru kolletub ja krõbiseb jalge all, tahaks peita ennast külmavee basseini. Praegune kuumalaine on järsult suurendanud veetarbimist, mis on piirkonniti juba tekitanud tõsiseid probleeme veesurvega. Eestis on täna piirkondi, kus veevarustus on ülekoormuse tõttu korduvalt katkenud, sest vett kasutatakse rohkem kui puurkaevud ja veetöötlusseadmed toota jõuavad.

Vee-ettevõtted peavad kinni pidama neile Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud mahust, mida ei tohi ületada, sest need tuginevad teaduslikele uuringutele ja ületamise korral võib kogu piirkonna põhjavee kasutamine joogiveena osutuda edaspidi võimatuks. Ühisveevärgi süsteemide ehitamisel on arvestatud nende limiitidega ja esmatähtis on kõigile elanikele tagada puhas joogivesi.

Suureks abiks on, kui kastmist välditakse ajavahemikel 7:00-10:00 ja 18:00-23:00, sest nendel kellaaegadel tarbitakse ühisveevärgi vett kõige enam. Tasub ka mõelda, kuidas kastmiseks vajaminevat vett tulevikuks varuda, võib-olla soetada vastavad mahutid.

2023. aasta on veekasutuse ja kanalisatsiooniga seotud kohustuste võtmise aasta. Ülemaailmne kampaania „Ole ise muutja“ julgustab inimesi oma elus ise midagi ette võtma, et muuta vee kasutamist ja tarbimist. Tegevuste kaardistamiseks on ÜRO loonud vastava platvormi, mille leiate siit: https://www.worldwaterday.org/share-2023

Kas teadsid, et:

• Aastas sureb 1,4 miljonit inimest ja 74 miljoni inimese eluiga lüheneb halva vee, kanalisatsiooni ja hügieeniga seotud haiguste tõttu. (WHO 2022)
• Tänapäeval puudub igal neljandal inimesel – 2 miljardil inimesel kogu maailmas – puhas joogivesi. (WHO/UNICEF 2021)
• Peaaegu pooltel maailma elanikkonnast – 3,6 miljardil inimesel – puuduvad ohutud kanalisatsioonitingimused. (WHO/UNICEF 2021)
• Ülemaailmselt ei puhastata 44% olmereoveest ohutult. (UN-Water 2021)
• 2050. aastaks kasvab ülemaailmne veevajadus 55 protsenti. (OECD 2012)

Fakte Eesti kohta:

• 84% Eesti elanikest kasutab ühisveevärgi teenust. (Keskkonnaagentuur, 2021)
• 82% Eesti elanikest kasutab ühiskanalisatsiooni teenust. (Keskkonnaagentuur, 2021)
• Eestis on kokku üle 17 600 kilomeetri ühiskanalisatsioonitorustikke, mida on vajalik töökorras hoida. (Keskkonnaagentuur, 2021)
• 2020. ja 2021. aastal investeeriti ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemidesse vastavalt 104 miljonit eurot ja 94 miljonit eurot. 2023. ja 2024. a investeeringute prognoosid on drastiliselt vähenenud, vastavalt 50 ja 38 miljonit eurot.

Head veepäeva kõigile!

(Allikas: EVEL)

Muutunud on AS Valga Vesi klienditeeninduse tööaeg - nimelt ootame kliente kontorisse teisipäevast neljapäevani kella 9.00-st kuni 16.00-ni. Lõuna kell 12.00 - 13.00. Kontori uksed on suletud esmaspäeval ja reedel, kuid nendel päevadel saab pöörduda endiselt telefonitsi ning e-posti teel.

29.01.1913 Valga Linnavolikogu koosolekul otsustati linnas veevärk sisse seada, kuigi peaaegu iga maja õuel oli oma kaev olemas. Ehitustöö anti ühe Saksa firma kätte.

Allikas: Valga linna kroonika, mille andmebaasi- ja veebilahendust haldab Kalev Härk.

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA avas esmaspäeval, 16.01.2023 kell 10 taotlusvooru eraisikute vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamise toetamiseks, kuid sulges selle juba samal päeval kell 17 seoses suure huviga, mis täitis 800 000-eurose eelarve väga kiiresti. 

Loodetavasti jõudis nii mõnigi Valga valla elanik oma taotluse esitada ning saab võimaluse KIKi-poolse toetusega soodsamalt ehitada vee- ja kanalisatsioonitrass ning hakata tarbima kvaliteetset joogivett ning kanaliseerida tekkiv reovesi läbi nõuetekohase reoveesüsteemi.

AS Valga Vesi selleaastase Lõuna-Eesti Postimehe joonistusvõistluse teemaks oli "Hoia vett!"

Kokku laekus 15 vahvat tööd. Võidukaks osutus Põlva lasteaias Mesimumm käiva Mirelle Eespere joonistus.

Täname kõiki osalejaid ning soovime ilusat jõuluootust!

Täpsed ja ajakohased kliendiandmed on ükskõik millise teenusepakkuja jaoks olulised, sest siis toimib kõik kiirelt, sujuvalt ja turvaliselt. Valga Vesi AS pole siin erandiks. Nii mõnigi kord on vaja kliendiga saada kiirelt ühendust - on see siis plaanivälise veekatkestuse, veelekke või mõne muu lahendamist vajava küsimuse pärast. Niisamuti vajavad arved õigele omanikule saatmist. Harvad pole juhud, kui endine majaomanik on kinnistu müügist meile teatanud, kuid uus omanik ühendust ei võtagi. 

Kõige lihtsam on uuendada ja üle vaadata kliendiandmed (e-post, kontaktnumber) meie iseteeninduses. Kutsume üles kõiki meie kliente seda tegema ükskõik millise kanali kaudu - olgu see telefonitsi, meilitsi või läbi iseteeninduse :)

Pärast valdade liitmist on Valga Vesi AS tegelenud intensiivselt toetusmeetmete rakendamisega varasemalt korrastamata kanalisatsiooniga reoveekogumisaladele. Tänaseks on reostuskoormuse suuruse järjekorras uued reoveekogumistorustikud ja reoveepuhasti saanud Tsirguliina alevik ja Lüllemäe küla ning tööd nihkuvad peagi Kaagjärve külla.

Erilisema tähelepanu all on Karula piirkond oma varasema mahajäämuse tõttu, sellest ka veemajandusprojektid ning SA Keskkonnainvesteerinute Keskuse toetus just sinna – täpsemalt Lüllemäe ning Kaagjärve küladesse.

Tänapäeval võtame (liigagi) iseenesestmõistetavalt seda, et veekraani lahti keerates voolab sealt puhas joogivesi, mõtlemata sellele, mida on vajalik teha, et see meieni toimetada. 

ETVs 19.septembril eetris olnud saatesarja "Siin me oleme" teemaks oligi vee tähtsus meie igapäevases elus.

Saates räägivad inimesed ebamugavustest, mida põhjustab halb vee kvaliteet või kui vee tuppa toimetamine on lausa igapäevane töö.

Saadet saab vaadata siit.

Juunikuu Valga Teatajast leiab lugeja artikli, mis kajastab veemajanduse olukorda Valga vallas. AS Valga Vesi juhataja Jüri Teder räägib täpsemalt  uutest, alates 1.juulist 2022 kehtima hakkavatest vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindade põhjustest ning kujunemisest. Valga Teatajat saab lugeda SIIN.

08.juunil alustasime Tsirguliinas Tehase tänaval vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitustöödega.

Loodame, et tehtavad tööd häirivad võimalikult vähe kohalikke elanikke, palume mõistvat suhtumist.

Peale mõningat pausi jätkab Lüllemäe veemajandusprojekti projekteerimis-ehitushanke võitja Taristu Grupp OÜ seal oma tööde-tegemistega. Sel nädalal valmistatakse ette reoveepuhasti juurde viiva tee ehitust, nimelt toimub tee põhja väljakaevamine. Lüllemäe kultuurimaja ning poe taguse platsi haljastuse tegemine on lõpusirgel.

Reoveepuhasti ehitus algab plaanide kohaselt mai lõpus/juuni alguses.

Ehitaja palub jätkuvalt mõistvat suhtumist tööde käigus tekkivate ebamugavuste pärast.

Lüllemäel käib vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus täie hooga. Vanad torustikud likvideeritakse, olemasolevad kliendid ühendatakse uue trassiga. Mitteklientidest kinnistute torustik jääb suletuks. Paberkandjal projektiga on huvilistel võimalus tutvuda Lüllemäe raamatukogus. 

Ehitustööd ja -tegemised valmistavad kohalikele elanikele kindlasti ebamugavusi, palume seega kannatlikku meelt. 

Ehitajaks on Taristu Grupp OÜ, järelevalvet teostab Harri Vihalemm, kellega saab küsimuste korral ühendust mobiilil 502 6286.