Rahvusvahelisel veepäeval, 22.märtsil 2016 Balti Filmi- ja Meediakoolis toimunud vee-ettevõtjate debatis „Kas Eestit ootab ees sõda veehinna pärast?“ osalejad nentisid, et ulatuslik veehinna tõus järgmisel viiel aastal on paratamatu, kui soovime vältida vee-ettevõtete kokku kukkumist 5 – 10 aasta pärast. Nimelt lõpevad 2020. aastal Euroopa Liidu toetused, mis on Eesti veeturgu pikalt elus hoidnud.
„Selleks, et suudaksime ka tulevikus tagada üle Eesti puhta joogivee ja nõuetele vastava kanalisatsiooniteenuse, tuleb kiiresti vastu võtta mõned radikaalsed otsused. Kui just riik ei leia lähiaastatel võimalust veemajanduse valdkonna doteerimiseks, on veehinna tõus paratamatu,“ rääkis Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Küsimus on täna pigem selles, kas alustame veehinna tõstmist kohe ja teeme seda järk-järgult, mis ei oleks tarbijale nii valus. Või ootame veel kümme aastat, kuni turgu tabab šokk ning alla tuleb neelata korraga mitmekordne hinnatõus. Tõenäoliselt on selleks ajaks juba osa väiksemaid või keskmise suurusega vee-ettevõtteid ka oma uksed kinni pannud.“
Vahur Tarkmees selgitab, et siiani on suudetud hoida vee hind tarbijale madalal tänu sellele, et hinnas ei ole arvesse võetud mahukaid investeeringuid, mis on tehtud toetuste abil näiteks nõukogudeaegse infrastruktuuri kaasajastamiseks, uute trasside rajamiseks ja ülalpidamiseks. Samuti ei ole sinna sisse arvestatud piisaval määral tulevasi ja võimalike kriisiolukordade lahendamiseks mõeldud investeeringuid, mis ettevõtte jätkusuutlikkuse seisukohast on hädavajalikud.
„Enamik suuremahulisi rahasüste viimase kümne aasta jooksul on tehtud Euroopa Liidu struktuurfondide rahade eest, mis tähendab, et lõviosa Eesti veeteenusest on tegelikult maksnud kinni Euroopa Liidu maksumaksja. Iseenesest mõistetavalt ei saakski senine olukord igavesti jätkuda,“ märkis Tarkmees.
EVELi hinnangul ulatub koos toetuste ja omafinantseeringutega viimase 15 aasta investeeringute maht veeinfrastruktuuri Eestis suurusjärku 1 miljard eurot. Selle raha eest on uuendatud ca 3/4 keskmise vee-ettevõtte infrastruktuurist.
„Meie arvutuste kohaselt ületavad väikese ja keskmise suurusega vee-ettevõtete tegelike investeeringute vajadused lähiaastatel vastavaid võimalusi 2-3 korda,“ selgitas Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhatuse esimees, Matsalu Veevärk ASi juhatuse liige Hans Liibek. „Kallis on süsteeme soetada kui teatud vajalikke tehnoloogiaid üleval pidada. Mingil hetkel, näiteks 15 aasta pärast, kasvavad investeeringute mahud hüppeliselt, kui tuleb korraga välja vahetada oma aja ära elanud seadmed. Tänase hinnastamispoliitika juures ei ole vee-ettevõtetel kuidagi võimalik ise selliseid investeeringuid teha. Investeeringud hakkavad tulema 100% laenu arvelt, laenude teenindamine saab olema täies mahus teenusehinna komponent.“
Hans Liibeki kinnitusel on Konkurentsiamet ka ise analüüsinud mõne ettevõtte näitel, milliseks kujuneks vee hind, kui see sisaldaks Euroopa Liidu tagastamata abiga soetatud vara tegelikku kapitalikulu. Aruande kohaselt tõuseks 20-st ettevõttest neljal hind üle kahe korra ning kümnel ettevõttel ligikaudu poolteist korda.
EVELi ettepanek on: tuleb luua seaduslik alus, mis lubaks veehinnale lisada ka toetusega soetatud põhivara amortisatsiooni ehk kulumi. Kogunev summa paigutatakse vee-ettevõtte juures asuvasse reservfondi, mida vee-ettevõttel on võimalik kasutada ootamatute või suuremahuliste investeeringute tegemiseks, näiteks kulukate seadmete välja vahetamiseks.
Lisaks on vee-ettevõtete jaoks tõsiseks probleemiks kujunemas oskustööjõu puudus. „Järjest väheneb noorte hulk, kellel oleksid piisavad teadmised vee-ettevõttes töötamiseks. Vajame eelkõige veekäitluse operaatori kutseõpet, mida valmistame ise ka ette, kuid riikliku kokkulepet selles küsimuses veel ei ole,“ märkis Hans Liibek. „Kuid laiemas perspektiivis on olukorra lahendamisel võtmeküsimuseks taas kord raha. Tänases seisus ei suuda vee-ettevõtted helgemate peade eest ka palgakonkurentsis võidelda.“
Tänane arutelu toimus 22. märtsil peetava rahvusvahelise veepäeva raames, mille 2016. aasta ametlik teema on „Vee-ettevõtlus ja töökohad“.
Eesti Vee-Ettevõtete Liit ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 45 vee-ettevõtet ja 26 vee-alaga seotud ettevõtet.
Täiendav informatsioon:
Hans Liibek, EVELi juhatuse esimees, ASi Matsalu Veevärk juhatuse liige
Tel: +372 50 37 406;
e-post: hans@matsaluvv.ee
Tel: +372 50 37 406;
e-post: hans@matsaluvv.ee