MEIE VEETOOTMISE TEHNOLOOGIAST
Valga linna ühisveevarustuses kasutatakse joogiveeallikana põhjavett. Vett pumbatakse neljast puurkaevust, mida tuntakse Paju veehaarde nime all. Toorveehaare ise asub Valga vallas, Paju külas Valga linnast (puhastist) ca 4,2 km kaugusel.
Puurkaevu nimetus/katastrinumber | Passi nr | Puurimise aasta | Veekiht | Sügavus | Deebit |
Paju veehaare/ 8519 | 92 | 1988 | D2 | 145 m | 18,72 m³/h |
Paju veehaare/ 11740 | 93 | 1988 | D2 | 145,6 m | 60,01 m³/h |
Paju veehaare/ 14597 | 447 | 1998 | D2 | 136,1 m | 55,4 m³/h |
Paju veehaare/ 14598 | 448 | 1998 | D2 | 143,0 m | 53,6 m³/h |
Tabel 1. Ühisveevarustuse puurkaevud Valga linnas Paju veehaardes.
Puurkaevud on varustatud Grundfosi süvaveepumpadega, tootlikkusega kuni 46 m³/h. Tootlikkust reguleeritakse sagedusmuunduritega. Veehaarde maksimaalne tootlikkus kokku on 225 m³/h.
Kogu toorvesi jõuab Paju veehaardest puhasti aeratsioonimahutisse, mille maht on 36 m³. Mahutis toimub aereerimise protsess, mille tulemusena rikastatakse vesi hapnikuga ning samal ajal lendub ka väävelvesinik. Vees toimuvate oksüdatsiooniprotsesside tulemusena tekivad 3-valentsed raua ühendid, mida on võimalik välja filtreerida. Oksüdatsiooniprotsessile piisava aja tagamiseks on aeratsioonimahutiga järjestikku ka 26,5 m³ reaktsioonimahuti. Nende mahutite ühendustorustikku on lülitatud dosaator, millega on võimalik veele lisada vajadusel kemikaale - näiteks pH reguleerimiseks hapet või vee reostusohu korral kloori. Siiani ei ole Valga Vesi kemikaalide lisamist kasutatud.
Reaktsioonimahutist juhitakse vesi pumpade abil läbi kahe kinnise liivafiltri ning sealt edasi puhta vee reservuaaridesse. Filtreerimise tulemusena vabanetakse rauast ja ühtlasi väheneb ka mangaani kontsentratsioon. Filtrite pesu toimub automaatselt ning filtrite läbipesuvee tarbeks on 2*150 m³ mahutit. Kirjeldatud puhastusprotsessi tulemusena väheneb raua sisaldus toorvees tasemele 0,1 mg/l (norm 0,2 mg/l).
Puhasti alustas pidevat tööd 2001.a märtsis. Selle maksimaalne tootlikkus täna on 180 m³/h. Kolmanda liivafiltri lisamisega on teoreetiliselt võimalik selle maksimaalset tootlikkust tõsta kuni tasemeni 270 m³/h. Praegusel ajal selleks vajadus puudub.
Veetöötlusjaama paigaldati 2011. aastal ka elektri varugeneraator, mis tagab elektrikatkestuste korral elanikkonna veega varustamise. Puhta vee mahutitest toimub juba vee andmine linna veevõrku II astme pumpade abil, võimsusega 283 m³/h. Selleks, et tagada torustikes ühtlane veesurve, on pumbad juhitavad sagedusmuunduritega.