Vastavalt Sotsiaalministri 24.septembri 2019.a määrusele nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava, kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus.
Alljärgnevalt on toodud meie tegevuspiirkondade joogiveest võetud veeproovide analüüside tulemused viimasel aastal:
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_22.august 2023_SOORU
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_22.august 2023_TAGULA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_23.august 2023_KAAGJÄRVE_VAHTRA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_23.august 2023_KAAGJÄRVE
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_22.august 2023_LAATRE
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_18.juuli 2023_VALGA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_25.aprill 2023_VALGA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_16.jaanuar 2023_VALGA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_12.oktoober 2022_VALGA_SÜVA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_11.oktoober 2022_KALLIKÜLA_SÜVA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_11.oktoober 2022_TAHEVA SANATOORIUM_SÜVA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_11.oktoober 2022_HARGLA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_11.oktoober 2022_TAHEVA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_11.oktoober 2022_HARGLA KOOL
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_12.oktoober 2022_KOIKKÜLA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_12.oktoober 2022_TSIRGULIINA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_12.oktoober 2022_ÕRU
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_13.september_2022_LAATRE
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_13.september_2022_TAGULA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_13.september_2022_SOORU
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_13.september_2022_LÜLLEMÄE
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_07.september_2022_KAAGJÄRVE
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_07.september_2022_KARULA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_12.juuli_2022_VALGA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_12.aprill_2022_VALGA
- Joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs_11.jaanuar_2022_VALGA
Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr.82 31.juulist 2001.a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.
Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud makroelemendid, mistõttu puudub joogivees kareduse jaoks piirnorm. Samas on vee karedus probleemiks tehnilistele seadmetele nn. katlakivi näol. Katlakivi sadestub vee kuumutamisel veega kokkupuutuvate seadmete pindadele. Seega, mis on hea inimesele, ei pruugi sobida tehnikale ja vastupidi.
Vesi üldkaredusega kuni 3,5 mg-ekv/l on pehme vesi. Vesi üldkaredusega 3,5-7 mg-ekv/l on keskmise karedusega ja vesi üldkaredusega 7-10 mg-ekv/l on kare vesi. Eestis on maapõuest ammutatud joogivesi kare - elame ju paesel pinnal ning seesama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Eestis on joogivesi enamasti optimaalse üldkaredusega (4-8 mg-ekv/l). Valga linna joogivee üldkaredus on 4,7 mg-ekv/l.
NB! 1 mg-ekv/l = 0,5 mmol/l