Selle aasta juunis moodustati juhtrühm, kelle ülesanne on koostada 2025. aasta sügiseks veeteenuse riiklik strateegia kohalikke omavalitsusi ja vee-ettevõtteid kaasates, otsimaks lahendust kvaliteetse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse tagamiseks mõistliku hinnaga ka pärast Euroopa Liidu toetuste lõppemist.

Ainuüksi järgmise kümne aasta jooksul on vaja teha üle miljardi euro investeeringuid, kuna väljavahetamist vajavad vananevad torustikud ja puhastusseadmed ning arendamist infotehnoloogiad. Lisaks suurendavad investeeringute vajadust lähiaastail karmistuvad keskkonnanõuded.

Kliimaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul peavad väikesed vee-ettevõtted mõtlema liitumisele, nii nagu soovitab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, sest neil pole võimekust veeteenuse mõistiku hinna juures tegema vajalikke investeeringuid ega tagama kvalifitseeritud tööjõudu automatiseeritud seadmete hooldamiseks.

Juhtrühma kuuluvad Kliimaministeeriumi, Konkurentsiameti, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Terviseameti, Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi ja Eesti Omanike Keskliidu esindajad.