SA Keskkonnainvesteeringute Keskusel on valminud juhendvideo, kuidas taotleda E-toetuste keskkonnas toetust eraisikute vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamiseks.
Oleme alustanud plaanilise veetrasside pesuga Valga linnas. Meie veetorustike kogupikkus linna territooriumil on ligi 90 km ning eesmärgiks on kogu Valga linna torustik läbi pesta 2018. aasta jooksul.
Keskkonnaministeeriumi pressiteade 17.05.2018
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks saab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu hakata taotlema alates 5. juunist.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA juhtivkoordinaator Tiiu Noormaa on koostanud presentatsiooni eraisikute ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamise taotlusvooru kohta. Presentatsiooniga saab tutvuda SIIN.
Toetust saabki hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIKi kodulehel.
Keskkonnaministeeriumi pressiteade: 17.04.2018 BNS - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamiseks saavad eraisikud hakata riigilt toetust küsima, kokku läheb jaotamisele 10 miljonit eurot.
Eestis kasutab ühiskanalisatsiooni teenust 83 protsenti elanikest. Siiski on märkimisväärne hulk neid, kes pole ühiskanalisatsiooniga liitunud, ehkki vee-ettevõte ja kohalik omavalitsus on selleks võimaluse loonud. Teadaolevalt on Eestis ligikaudu 15 000 sellist elamut.„Loodame, et riigi toetus on piisavaks abiks ja motivaatoriks neile, kel erinevatel põhjustel on seni ühiskanalisatsiooniga liitumata,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler toetuse eesmärki. „Pikas perspektiivis on ühiskanalisatsiooniga liitumine ka majanduslikult kasulikum kui kogumismahuti kasutamine.“
Reedel, 6.aprillil 2018 toimunud istungil kinnitas Valga Vallavolikogu reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja Valga vallas.
Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri kehtib kõikidele füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, kes teostavad reovee kohtkäitlust ja kasutavad purgimisteenust Valga valla haldusterritooriumil ning ka neile ettevõtjatele/ettevõtetele, kes pakuvad vallas purgimisteenust.
Määruse koostamise peamiseks eesmärgiks on tagada maksimaalne ohutus inimese tervisele, keskkonnale ja varale. „Samuti annab see dokument ülevaate sellest, millistele tingimustele peavad vastama reovee kohtkäitlusrajatised, omapuhastid ning millistel tingimustel tohib ja saab neid rajada. Lisaks saab eeskirjast infot, kuidas peab talitama, et käidelda tekkinud reovett keskkonnasõbralikult, reostamata samal ajal põhjavett ning veekogusid," selgitas ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja Urmas Möldre.
Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.
Täna on rahvusvaheline veepäev, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu veekeskkonna probleemidele ja vee-elustiku säästmise võimalustele. Põhifookus on sel aastal suunatud mikroplastikule. Eesti Vee-ettevõtete Liit korraldas veepäeva puhul seminari, kus kinnitati kraanivee usaldusväärsust, uuriti, kas mikroplast on tõsine probleem, millised tooted on suuremad saastajad ja kui tõhusad on reoveepuhastuse tehnoloogiad?
Valga linna reovee peapumpla rekonstrueerimistööd on lõpetatud.
Tööde tulemusena sai uue ilme nii seest kui väljast pumpla hoone, mis on rajatud 1973. aastal. Kuid olulisem välisest ilmest on see, et moraalselt ja füüsiliselt vananenud ning amortiseerunud seadmed asendati kaasaegsete töökindlate süsteemidega.
Ajaleht Lõuna-Eesti Postimees avaldas 6.veebruaril artikli, kus on juttu Valga linna tänavavalgustuse laiendamisest ning liitunud piirkondade tänavavalgustusest.
Jaanuari alguses läksid põlema kõige viimased 215 uuest Valga tänavavalgustist. Veerand miljonit eurot maksma läinud lampide abil on nüüd valge kogu linn.
Artiklit saab lugeda siit.
