Valminud on Valga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVVK) arendamise kava aastateks 2025 - 2037. Tegemist on analüüsiga, mis käsitleb Valga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hetkeolukorda ja arendamisettepanekuid. Kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus koostöös vee-ettevõtjaga.
Arengukava on alus vee-ettevõtja tegevuse planeerimisel, veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimisel ja väljaehitamisel, omavalitsuse investeerimisplaanide koostamisel ning laenude või abirahade taotlemisel. ÜVVK kava hõlmab kogu haldusterritooriumi ning on töödokument, mis on aluseks otsuste tegemisel.
Valga Vallavalitsuse 19.02.2025 korraldusega nr 44 suunati Valga valla ÜVVK arendamise kava avalikule väljapanekule, mis toimub 20. veebruarist kuni 7. märtsini 2025. Kavaga saab tutvuda Valga valla kodulehel aadressil https://www.valga.ee/uhisveevargi-ja-kanalisatsiooni-arengukava ning Valga Vallavalitsuse (Puiestee tn 8, Valga linn) esimese korruse infoletis.
Avaliku väljapaneku ajal on igaühel õigus esitada Valga Vallavalitsusele kirjalikke ettepanekuid e-posti aadressile valga@valga.ee või paberkandjal, saates need Valga Vallavalitsuse aadressile Puiestee tn 8, Valga linn.
Valga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2025-2037 avalik arutelu toimub 12. märtsil 2025 algusega kl 17.00 Valga Raekoja I korruse saalis (Kesk tn 11).
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega.
Meie tervist ja heaolu otseselt ning igapäevaselt mõjutav komponent on joogivee kvaliteet. Juba ainuüksi seepärast kehtivad joogiveele ranged seadusest tulenevad nõuded ja järelevalve. Joogivee kvaliteedi kontroll toimub vastavalt Terviseameti poolt kinnitatud kontrollikavadele. Vee kvaliteeti iseloomustabki selle vastavus seadusest tulenevatele nõuetele, mis on kehtestatud sotsiaalministri määrusega.
Kontrollikava alusel AS Valga Vesi tegevuspiirkondade joogiveest võetud analüüside tulemused on avalikud ja nähtavad meie kodulehel.
Sageli on tarbijatel mure vee kareduse osas, ehk siis rahvakeeli „vesi on lubjane“. Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad, mis on looduslikku päritolu. Paese lubjakivirikka pinnase tõttu on Eestis joogivesi enamasti kare või sageli ka väga kare, kuid see ei ole kuidagi tervisele kahjulik. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud makroelemendid, mistõttu puudub joogivees kareduse jaoks piirnorm. Samas on vee karedus probleemiks tehnilistele seadmetele nn. katlakivi näol. Katlakivi sadestub vee kuumutamisel veega kokkupuutuvate seadmete pindadele. Seega, mis on hea inimesele, ei pruugi sobida tehnikale ja vastupidi ning tarbijatel tuleks sellega kodumasinate kasutamisel arvestada.
